Eesti ajaloos on olulist rolli mänginud Viljandist pärit ettevõtja Jaak Puhk.  Jaak Puhk on tuntuks saanud veskiomanikuna, viljakaupmehena ja töösturina. Lisaks Eesti äridele tegutses ta 20. sajandi alguses metsa ja puiduäriga Riias.

Jaak Puhkil on olnud mitmeid ärisid, lisaks on ta olnud toeks Eesti Vabariigile, näiteks ostsid Puhkid noorele Eesti Vabariigile Londoni ja Berliini saatkonnahooned. Puhkid on toetanud Eesti valitsust, hilisemalt on osaletud riigihangetes.

Tuntuim Puhkide äriühing oli aktsiaselts Kaubamaja J. Puhk & Pojad, ettevõttes olid võrdsete osanikena isa Jaak ja tema viis poega. 1923 omandasid Puhkid metallitöötleja Ilmarise enamusosaluse, 1924 asutasid Tallinna sadama lähistele suurveski. 1927 aastal täienes veski 45 m viljaelevaatoriga, mis oli silmapaistev Tallinna uhkes siluetis. 1929 alustati autoäriga, esindades Chevrolet ja teiste Ameerika ja Inglismaa automarke ning oldi Dunlop autokummide ainuesindaja. Nõukogude võimu ajal rekvireeriti Puhkide ärid ja viiest pojast  kolm hukkusid Venemaa vanglates.

1934 läks pere teiseks vanim poeg Eduard Soome, kus ta tegi Helsingisse veski, mille nimetas Helsingin Mylly. Eduard suri 1943 aastal, misjärel asus äri omanikuna juhtima Saksamaal möldriks õppinud poeg Jüri. Jüri juhtis veskit ligi 40 aastat. 1991 ehitati Helsingi lähedale Järvenpääle uus veski, mis oli tol hetkel Soome kaasaegseim.

1993 aastal, pärast Eesti taasiseseisvumist, asutati Eestisse Balti Veski AS. Esmalt asuti Sakus ja 1997 aastal osteti krunt koos hoonetega Jüri asulas. 2010 aastal renoveeriti Jüri tehas ja ehitati uus ladu.

Algselt plaaniti Balti Veski kaudu müüa vaid Helsingi veski tooteid, kuid ajapikku hakkas kasvama kaubanduse osatähtsus. Täna tegutseb ettevõte Veski Mati kaubamärgi all, omades Eesti suurimat kuivainete sortimenti.