Lääts on Kesk-Aasiast pärit taime vili, mida on tarbitud juba eelajaloolistest aegadest alates. Lääts oli üks esimesi toiduks kasvatatavaid kultuurtaimi, mis levis Kesk-Aasiast Euroopasse, Aafrikasse ja Indiasse. Läätsede söömine oli populaarne nii egiptlaste, roomlaste, kreeklaste, juutide kui ka hindude seas.
Kuigi Eestis on läätsede tarbimine vahepeal unustustehõlma vajunud, olid läätseroad vanasti talupoegade menüüs üsna tähtsal kohal. Läätsed kasvavad siinses mullas hästi, nad keevad kiiremini kui oad ja herned ning annavad meile toiduks hädavajalikke valke. Eesti taludes keedeti läätseleent ehk suppi, samuti putru ning vahel harva tehti ka tampi. Kui Põhja-Eestis keedeti läätseleent peamiselt piimaga, siis lõunapoolsemates piirkondades lisati keedusele ka rasva, liha ning paksendamiseks isegi tange. Üldiselt pakuti läätsetoite eesti taludes kindlal nädalapäeval, milleks sageli oli reede.
Läätse lühikesed, lamedad ja piklikud kaunad on enamasti 1,5 cm pikad ning sisaldavad 1–2 seemet. Läätseseemned on kettataoliselt lamedad, võivad olla ovaalsed, lamedad või südamekujulised, värvilt mustad, kollased, punased või oranžid. Läätsed on küllaltki suure kalorsusega.
Läätsi kasutatakse toitvates suppides, salatites ja põhiroogades. Läätsedest tehakse ka püreed, mida kasutatakse kroketite valmistamisel. Indias pakutakse läätsi koos riisiga, mis suurendab toiteväärtust, sest nende aminohapped täiendavad üksteist. Läätse valkude koostis pole inimese vajadusi silmas pidades ideaalne, järelikult tasub neid süüa kombineeritult teiste taimsete või loomsete toiduainetega. Toidu valmistamisel kasutatakse läätsi nagu herneid, kuid läätsi pole vaja leotada.
Rikkaliku kiudainesisalduse ja vähese rasvhapete hulga tõttu peetakse läätsesid heaks toiduks südame-veresoonkonna haigusi põdevatele inimestele ning diabeetikutele. Samuti soodustavad läätsed seedetegevust. Taimetoitlastel soovitatakse valkude omastamiseks tarbida läätsi koos teraviljadega. Läätse maitsega sobivad hästi küüslauk, sibul, porru, juust, riis.
Läätsed on ka hea valguallikas ja neist saab kaaliumi, rauda ja fosforit, samuti magneesiumi, tsinki, tiamiini, vaske, niatsiini, B6-vitamiini. Sisaldavad ka foolhapet ja pantoteenhapet.
Toitumisalane teave 100g kohta:
Energia 1430 kJ/342kcal
Rasvad 1,6 g
Süsivesikud 52,5 g
Valgud 24,1 g
Kiudained 8,9 g