Linnased on idandatud ja kuivatatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel. Toiduainete tootmises kasutatakse nii otra, rukist kui nisu. Pagaritööstuses peamiselt rukkist ja õlleteo juures odrast valmistatud linnaseid, vähem levinud on maisi ja hirsi linnased.

Kui idandatud terad tavatemperatuuril kuivatatakse ja jahvatatakse, saadakse nn valge linnas, milles on ensüümid elus. Fermenteerimata valged linnased on kõrge amolüütilise aktiivsusega, seetõttu kasutatakse neid leivatööstuses keetude suhkrustamiseks ja taignaparandajate koostises.
Kui aga idandatud terad eelnevalt fermenteeritakse ja kuivatatakse kõrgemal temperatuuril (70-80 kraadi), saadakse pruunikas, intensiivsema (magusama) maitse ja lõhnaga, kuid inaktiveeritud ensüümidega nn punane linnas. Fermenteeritud punased rukkilinnased sisaldavad palju looduslikke aroomaineid, värv- ja maitseaineid, mistõttu neid kasutatakse keeduleibade maitseomaduste parandajana.

Fermenteerimine toimub 4–5 ööpäeva jooksul, kui idandatud terad kuhjatakse kokku ning temperatuur tõuseb hunniku keskmistes kihtides 45–62 ºC-ni. Sel ajal moodustuvad suhkru ja valkude laguproduktidest intensiivselt melanoidid, selle tulemusena mitmed naturaalsed aromaatsed ained. Linnaste kasutamine võimaldab vähendada hariliku suhkru kasutamist.

Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel eri temperatuuridel: mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas. Õlletööstuses kasutatakse erinevat värvi linnaseid. Mõned linnased on loodud andma nii vähe värvi ja maitset kui võimalik. Teised jälle annavad küpsise või värskelt ahjust tulnud saia lõhna. Mõned linnased röstitakse üsna mustaks ja neist leiab kohvi ja šhokolaadi noote. Osadel linnastel lastakse tärklisel juba suhkruks muutuda enne kuivatamist ja nii saadakse mõnusat karamellist karakterit. On ka suitsulinnased, kas pöögi, kirsi- või tammepuu suitsused.