Tatar pärineb Kesk-Aasiast Himaalajast, tema kodumaaks peetakse Tiibetit. Tatart on kasvatatud Hiinas ja mujal idamaades alates 10.–13. sajandist, kust ta Türgi ja Venemaa kaudu jõudis Mandri-Euroopasse. Tänapäeval kasvatatakse tatart Euroopas, Indias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal ja Jaapanis. Eestisse toodi tatar 18. sajandil Siberist, kus seda kasvatasid tatarlased – sellest ka nimetus “tatar”.
Tatart peetakse küll teraviljaks, kuid tegelikult on ta sugulane hoopis rabarberiga ja oblikaga ning tema vilja nimetatakse pähkliks. Tatratangud on terad, milledelt on eraldatud kest. Värskelt koristatud tatar on valkjas ja töötlemisel (röstimisel) muutub punakaspruuniks, värvi muutusega kaasneb ka maitse muutus ja toiteväärtuse alanemine ning pruunide pigmentide moodustumine.
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks“. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana. Tatar on neutraalne toiduaine ning sobib nii aluseliste kui happeliste toitudega, seega võib julgelt kombineerida igasuguste toiduainetega. Tatrajahust valmistatakse teatavaid makaroniliike, küpsetatakse keekse, vahvleid, pliine. Tänapäeval kasutatakse peaaegu kõikides küpsetistes nisujahu, kuigi just tõelisi vene pliine valmistati tatrajahust — nisujahust ei tule nii kohevad välja.
Tatrale on omistatud palju ravivaid omadusi. Tatratoitude söömine soodustab seedimist, tõstab organismi võimet suhkrut muundada, mis on abiks suhkruhaigetele. Sisaldab antioksüdante, mis aitavad vedeldada verd ja kaitsevad lipoproteiine oksüdatsiooni eest. Tatra söömine aitab langetada kolesteroolitaset veres ja aitab hoida vererõhu normaalsena, tugevdab kapillaare, puhastab maksa ja on kasulik soolestikule. Samuti sobib kasutamiseks tsöliaakiahaigetele gluteenivabades dieetides. Beebidele soovitatakse alates neljandast elukuust hakata andma just tatrast valmistatud toite, kuna selles ei sisaldu teraviljavalku gluteeni, mis põhjustab peensoole haigusi ja allergiat.
Tatras on palju kiudaineid ning vähe kaloreid ja rasva. Tatar varustab organismi täiuslikuma taimse valgu vormiga kui paljud teraviljad ja on seepärast eriti hea taimetoitlastele. Tatravalgud on kõrge kvaliteediga, sisaldades kõiki kaheksat asendamatut aminohapet. Tatras on kõrge kaaliumi, fosfori, magneesiumi, räni, kaltsiumi, raua ja tsingi sisaldus. Oluline on, et tatar sisaldab 1-6% P-vitamiini – flavonoidi, mida kasutatakse külma- ja kiirituskahjustuste korral, lisaks sisaldub tatras peaaegu kõiki B-grupi ja E, A, P, C, K vitamiine.
Toitumisalane teave 100g kohta:
Energia 1350kJ/323kcal
Rasvad 2 g
Süsivesikud 60,5 g
Valgud 11,9 g
Kiudained 5,8 g